Vitamiinidest

Vitamiinid – mis need on?

Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed toitained, mis on hädavajalikud elutegevuseks. Nad kuuluvad reeglina ensüümide koostisesse, mis reguleerivad elulisi biofunktsioone.

Vitamiine enamasti ei sünteesita inimese kehas ja sel põhjusel saadakse enamus neist vaid toiduga. Ja kuigi mõningaid vitamiine suudab organism ka ise sünteesida, siis vajatakse sünteesi jaoks ikkagi teatud algseid toitaineid, mis saadakse toidust.

Vaatamata sellele, et organism vajab vitamiine väikestes kogustes, on nende koguste olemasolu väga tähtis. Mitte ükski vitamiin ei suuda asendada teist vitamiini!

Vitamiinivarude tähtsus

Vitamiinid liigitatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Kui vesilahustuvate vitamiinide varu peab organismis vastu vaid nädalaid, siis rasvlahustuvad natuke kauem. Vaatamata varudele on hädavajalik igapäevane vitamiinide saamine – vaid selliselt suudetakse tagada piisav varu. Miks peab varu olema piisav? Sest varude langusel muutuvad rakud tundlikumaks häirete tekkimise suhtes. Organism suudab häireteta tegutseda vaid piisava vitamiinivaru olemasolul.

Millal võib tekkida vitamiinide defitsiit?

Vitamiinide varu langemine võib tekkida toitumisega seotult – kui süüakse liiga ühekülgset toitu, nälgitakse,  peetakse dieete. Kui toidu valmistamisel kasutatakse vale töötlustehnoloogiat. Defitsiit võib tekkida ka imendumishäirete puhul, mis võivad kaasneda nt alkoholismiga või rasvavaese toidu pideval kasutamisel.

Vitamiinidele tuleb tähelepanu pöörata ka teatud ravimite tarvitamisel või siis teatud haiguslike seisundite puhul. Sapphapete vähesusega seotud haiguste puhul tuleb tähelepanu pöörata rasvlahustuvate vitamiinidele, mille imendumine väheneb. Maksahaiguste puhul võib probleeme tekkida A-vitamiini sünteesis. Vitamiinide imendumisele tuleb tähelepanu pöörata ka soole mikrofloorat kahjustavate antibiootikumide kasutamisel. Ka mitmed muud ravimid võivad mõjutada vitamiinide imendumist.

Teatud vitamiinide kõrgenenud vajadus on väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel.

Kuidas võib avalduda vitamiinipuudus?

Vitamiinide mõningase defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid, mis võivad avalduda väsimuse näol, töövõime languse näol, suureneb vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Ka peavalud, südamepekslemine, lihaste ja liigeste valulikkus võivad ilmneda sõltumata sellest, millist vitamiini ei saa organism piisavalt.

 

Kokkuvõtteks:

Vitamiinid on eluks hädavajalikud. Nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik.

Reegel ja selle mittekohaldatavus praegusel ajal

Üldjuhul peaks lähtuma järgmisest reeglist: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei peaks põhimõtteliselt vajama täiendavaid vitamiinpreparaate.

Kuid siiski, tugev ja koormav vaimne stress, lünklik toitumine, toidu valmistamise tehnoloogiate muutumine, sünteetiliste lisandite rohkus, intensiivne vananemisperiood jt muudab võimatuks enamiku inimeste kinnipidamise eelpoolnimetatud tingimustest.

Allikas: Meditsiiniline biokeemia,

Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm 2001